Kuna viimase aja postitustest suur hulk sisaldavad üht ja sama probleemi- diiselauto ei tööta pakasega normaalselt siis võiks koondada ühte teemasse enamlevinud diiselautode ja külma ilmaga seotud tõed, probleemid, kogemused ja näpunäited.

Peamine probleem: auto ei käivitu või käivitub külmaga kehvasti.

Eelsoojendusküünlad soodustavad auto käivitumist, mitte ei käivita autot, st mittekorras küünaldega muidu korras diiselmootor käivitub, kuid oluliselt kehvemini, sõltuvalt temperatuurist vahetult peale käivitumist rohkem või vähem tossates ja longates.

Sissepritsehetk mõjutab oluliselt diiselmootori tööd, sh käivitumist, oluline on, et pritsehetk oleks õige, pmst on see sama nagu süütehetke tähtsus bensiinimootoril. Ka diiselmootoril tekib varase pritsehetke korral detonatsioon mis avaldub klõbinana ning samamoodi muutub hilise pritsehetkega mootor jõuetuks. Kaasaegsed pumbad oskavad väikestes piirides ka ise pritsehetke õigeks reguleerida, kuid reguleerimispiirkond on niivõrd väike, et ka pump peab siiski üsna täpselt paigas olema. Samamoodi sõltub sissepritsehetkest masina käivituvus

kütus on üks olulisematest diiselmootori eluiga määravatest teguritest. Kütusel on mootori töö jaoks muidugi väga palju olulisi omadusi, kuid tavakasutaja jaoks peamised on muidugi määrimisomadused ning külma ilma korral hanguvus.
Tavalise, korraliku, standardile vastava diiselkütuse hulka midagi lisada vaja ei ole, küll aga oleks kasulik solkkütuse, sh pestud värvitud kütuse määrimisomaduste parandamine ntx paljusoovitatud kahetaktilise õli lisamise teel. Niisama hästi (või paremini) sobib kasutamiseks bioloogilise, hästimääriva kütuse või (rapsi)õli lisamine kütusele, seejuures tuleb arvestada, et selliste lisandite kasutamine pakasega alandab kütuse hangumistemperatuuri.
Tavaline suvine kütus hangub u -15kraadi juures, hangumispiiril on kütus vaevuvoolav, meelaadne mass mis ei taha hästi kütusetorudes voolata, ega filtreid läbida. Hangunud või nn paksu kütuse esmasteks sümptomisteks on kehv käivituvus, masin küll käivitub korraks, kuid sureb kohe jälle välja. Kui kohapeal ka mootor õnnestub tööle saada siis sõitma hakates külm õhuvool jahutab filtri taas maha ning mootor sureb uuesti välja. Selliste tunnustega on kõige mõistlikum lasta mootoril kohapael mõnda aega käia kuni kapotialune sh kütusefilter soojeneb.

Parafiinid tekivad/eralduvad väidetavalt vaid nafta baasil valmistatud kütustest ning nn parafiniliblede tekkimine on pöördumatu, st ka kütuse soojenedes jääb juba moodustunud parafiin kogu kütusesüsteemi ummistama. Seetõttu on kasulik võimalikult varakult külmumiskindlat kütust kasutada. Paraku on jeesti oludes tihti sobiv talvekütus saadaval alles peale suuremate külmade saabumist. Bioloogilistes kütustes taolisi pöördumatuid keemilisi muudatusi ei teki , st biokütuse võib tahkeks kuubikuks külmutada, peale ülessoojenemist töötab ta ikka laitmatult samasuguse kütusena edasi.

Pihustid on arvamuslikult ühed olulised diiselmootori hea töö ja kestvuse tagajad, praktiliselt võib ütelda, et ideaalselt korras pihustitega autosid on tõenäoliselt vaid mõned üksikud liikvel. Ideaalne pihusti väljastab korrapärase lehtrikujulise (uuematel pihustitel toimub kütuse pihustamine mitmetest väikestest avadest) kütusejoa ja seda mootori igasugusel töörežiimil. Praktiliselt pihusti ideaalsena kuigi pikalt ei kesta, st varem või hiljem hakkavad pihustid teineteisest erinema. See avaldub diiselmootorile tüüpilises, nn lonkamises. Ideaalselt võrdsete pihustitega mootor käib ühtlaselt ja sujuvalt, kuid selliseid mootoreid kohtab vaid kas uuena või äärmiselt asjatundliku häälestuse tulemusena.

Kõrgsurvepump Pumba väsimisele viitab tavaliselt kui töösoe mootor ei taha hästi käivituda. Pumba tööiga määrab oluliselt mootori silindrite arv, st 4 silindrilise kõrgsurvepump kestab eeldatavalt kuuesilindrilise omast kolmandikuvõrra kauem. Korraliku määrimise, st hea kütusega on vana klassikaline bosch'i kõrgsurvepump uskumatult igavene, st ka 100 aastat vanad pumbad kestavad veel tänaseni. Küll on pumba jaoks jäädavalt hukutav ka tilk plunseri vahele sattuvat vett. (sellest päästab tavaliselt kütusefilter) Sellest tulenevalt:
1. Alati kõrgsurvepumpa vahetades tuleb uus kütusega täita!
2. Ei ole soovitav teadvalt hangunud kütusega autot käima vedada.
3. Kütusefiltrit ei tohi mitte mingil juhul, ka avariiolukorras, kõrvaldada, st kogu kütus peab filtri ilmtingimata läbima.

"Värvilised kütused" Mistahes erimärgistatud kütuste kasutamine maanteeliikluses, sh ntx traktoris vm liikurmasinas on keelatud ja vähemalt harju maakonnas on kontroll eesti tolli poolt ka järjepidev ja tõhus. Seadusekuulekad kodanikud oma autodes erimärgistatud kütust nagunii ei kasuta, kuid sellegipoolest võib ju teada erinevate kütuste olemasolust.

Sinine nn põllumajanduslik diiselkütus mille aktsiis on natuke väiksem tavalise diiselkütuse omast ongi tegelikult tavaline diiselkütus millele on lisatud natuke värvainet tema eristamiseks tavakütusest. Legendid sinise kütuse halvematest omadusest ongi vaid legendid sest tegemist on täpipealt sama kütusega , lisatud on vaid värvainet.
Veel mõni aeg tagasi pesti sinist värvainet kütusest välja väävelhappe abil ja seejärel müüdi pestud kütust tavalise pähe. Selline pestud kütus on diiselmootori jaoks ülimalt ohtlik ennekõike olematute määrimisomaduste, lisandite ja happejääkide tõttu mis paratamatult kütusesse jäävad. Tänapäeval suure tõenäosusega eestis sihukese asjaga enam ei tegeleta ja vähemalt suurematest tanklatest kütuse ostmist ei pea kindlasti kartma.

Punane kütus võib olla nn ahjukütus mida mootoris ilma lisamäärdeta kasutada ei ole soovitav. Tegelikult ei tohigi seda mootorikütusena kasutada.

Punast kütust kasutatakse ka raskesõidukite mootorikütusena, see on ka pmst tavaline diiselkütus kõigi oma heade ja halbade omadustega, aga kuna selline kütus tavaelus tavatarbijani nagunii ei jõua siis ei ole põhjust sel teemal ka pikemat peatuda. Olgu lihtsalt seetõttu mainitud, et minu andmetel on selline kütus eestis saadaolevatest mootori jaoks kõige sõbralikuma koostisega nii määrimis- kui põlemisomaduste poolest, st väide, et punane kütus ilmtingimata mootorit lõhub ei pea absoluutselt paika.




Plaan on sama teemaga jätkata, vahepeal keegi ehk täiendab ja redigeerib?

Olles ise kasutanud diisel autosid ca 7 aastat meie kliimas siis ei oskagi rohkemat midagi esialgu juurde lisada.
Hr. ferdinandile teema algatuseks +10 tugrikut

Väga hea post jah. Olen ennegi mõelnud, et võiks kõik need probleemid ühes teemas olla. Sama asi on ka aku teemadega mida võiks samuti 1 olla. Muidu alati kui külmaks läheb hakkab neid sama teemaga poste tulema. Lisaks, et vanemad eelpõlemis kambriga diislid ikka ei käivitu küll kui üelsüüte küünlad ei tööta.

Küsimus targematele, esimese suure külma järel ei käivitu enam 2,5 c4 A6 85 Kw.Nüüdseks on seisnud kolm ööpäeva soojas, rihmade märgid paigas eelsüüde korras küte tuleb peale käima ei lähe. Iga proovimise ajal lubab paar matsu ja kogu lugu. eelsüüteküünla maha võtad peale käivitust siis see on märg? Tagasivoolust õhku ei tule. Ah kurat korra läks käima aga peale seisma jätmist enam ei käivitu.

Oot oot kas oled täiesti kindel et parafini kristallid mis siis on peamised filtri ummistajad ei lahustu uuesti kütuse sojenedes? Kui see väid on tõene siis võiks nagu mitte käivitumine olla ingitud sellest. Samas selle väite vastu räägib see et eel süüteküünlad on maha võttes märjad?

Lisaks juurde mõned pisiasjad. Sorry, et enamike jaoks iseenesestmõistetava ülekordamine, kuid elu esimese auto ostnu jaoks on võibolla ka midagi uut.

Diiselautole akut valides tuleks vaadata mitte ainult mahtuvust vaid ka käivitusvoolu, mis peaks olema võimalikult kõrge (ja sellepärast on aku ka kallim bensuka omast). Kui bensuka käivitumisel maksab see, kui kaua aku starterit kerida jaksab, siis diislil on kõige olulisem, kui KIIRESTI aku suudab mootorit ringi tõmmata eelkõige esimeste pöörete ajal. Põhjus selles, et bensiini süüdatakse, kuid diisel tuleb kokku suruda ja kui suruda kokku liiga aeglaselt, jõuab osa survest rõngapilude vahelt minema lipsata ja surve jääbki liiga madalaks, et mootor käivutuda saaks. Talvel soovitaks kontrollida ka laadimist, kuna IGA aku mahtuvus väheneb temperatuuri langedes ja kuna talvel on ka palju tarbijaid taga (nt salongiventikas puhub sooja, aknaküte jms), võib ebapiisav laadimine, millest suvel piisas, talvel käivitamise ajal saatuslikuks saada. Hea näide on üks enda "mittelegaalsetest metsaautodest", millel sai pandud ette 100W lähitulepirnid ning 100W kaugtuledele lisaks automaatselt kasutatavad lisakaugtuled samuti 2x100W, tavaline genekas enam ära ei lae ja vaja kas võimsamat genekat või panna tagasi väiksema võimsusega pirnid (või iga paari päeva tagant akut laadida). Aku soovitaks osta alati premium klassi oma, st paksude plaatidega (paksud plaadid ei lähe kõveraks/lühisesse nii kergelt, aku iga on pikem), hinnavahed on teinekord ainult mõned sajad kroonid. Samuti ei tohi käivitamisega tühjakskedratud akut külma kätte jätta, kuna akuhappest on soolad plaatidele läinud, akuhappest on saanud ajutiselt "vesi" ja olenevalt miinuskraadidest võib tühi aku lihtsalt lõhki külmuda.

Külmade tulles, eriti kui auto äsja ostetud, vaheta lisaks mootori/käimakasti/difriõlidele ja jahutusvedelikule ära ka klaasipesuvedelik nii ees kui taga (lihtsam lisada kontsentraati suvisele), piduriõli (tõenäoliselt ammu vahetamata, kogunud endasse vett) ja roolivõimuõli (lõunamaades kasutatav roolivõimuõli on näiteks täna öösel lihtsalt tahkes olekus ja käivitamisel annab midagi järgi - kahel korral sellega omad vitsad saanud). Manuaalkastiga diiselautot käivitades soovitan hoida sidurit all, kuna kastiõli on hommikuti paks ja kui mootor kastist lahutatud, koormab vähem starterit, pöörded on kõrgemad ja see võib olla kehva aku puhul just kriitiline, et kas läheb käima või mitte. Kui aku on ikka kehv, võiks automaatse tuledelülituse korral ka tuled keerata parkide peale käivituse hetkeks.

Pihustiprobleemid: levinuimad pihustirikked on vist "kusemine" ja "tilkumine". Kusemine on eriti ohtlik, sest kui kuseb ühte kindlasse kohta, põhjustab see juba järgmisi probleeme. Näiteks vanakooli diislitel eelpõlemiskambri kaanele kusemine lõpeb varem või hiljem selle kaane purunemisega, edasi tükid mootoris ja järgneb mootori remont ühe silindri jaoks (sageli vaja üle puurida, kuna metallitükid vigastavad hülssi, kolbi jme) või eelsüüteküünla peale kustes jahutab küünalt. Eelsüüteküünla ja pihusti (või kompressiooniprobleemi) viga saab eristada nii, et käivitades üks silinder tuleb järgi hiljem. Kui on küünlaviga, tuleb järgi max sekund-paar hiljem (käivitudes tõusevad pöörded, suureneb kompressioon ja soojendamata eelpõlemiskambriga silinder käivitub peaaegu kohe teiste järel). Kui on pihusti või kompressiooni (või ka pumba) viga, tuleb üks silindritest järgi tavaliselt hiljem, pikemalt suitsemist ja mootori lonkamist. Samuti võib kuseva/tilkuva pihusti puhul märgata tühikäigupööretel sumpsi juures kuulates sellist häält, nagu kuuleme vahest vanadel bensukatel, kui üks silinder mõne üksiku paugu mõnikord vahele jätab. Oluline osa pihustiprobleemidest on ka nende muutunud surved, kus tehasenormid on suht lõdvad ja mida tuunijad ca 10x täpsemini paika viitsivad ajada kui muidu ette nähtud, see jätab oma jälje mootori käivitumisele, ühtlaselt töötamisele, võimsusele ja kütusekulule, survetega mängides saab päris huvitavalt muuta mootori "iseloomu". Neid võimalikke probleeme on palju rohkem (ersatspihustite puhul nende kinnijäämiseni välja), aga kõiki pole siin vast mõtet lahata.

Eelsoojendusküünalde kasutamisest: kui auto käivitub kehvalt, ära lase küünlaid palju kordi järjest, küünlad ei kannata seda (eriti kaua). Küünal ei soojenda mitte kütust vaid eelpõlemiskambris olevat õhku, mille pihustatav kütus kohe jälle maha jahutab. Kui küünalde märgutuli kustub, jäävad küünlad sageli peale (kuula releeklõpsu, siis tulevad ka küünlad tagant ära). Käivitades ei maksa lasta küünlaid mitu korda, vaid pigem oodata natuke peale märgutule kustumist, kuna ka äsja väljalülitud küünal soojendab seda õhku veel mõned sekundid. Otsepritse ja ühisanumpritse puhul on mõningaid erinevusi, aga las räägivad neist targemad.

Kütusefiltri puhul soovitan:
1. hoida ühte tagavarafiltrit kaasas pagasnikus, kuna mingi jama tekkimisel (solk, vesi, parafiin) võib seda ka üsna ootamatult vaja minna ning öösel kusagil pärapõrgus, kus võib suvalise kuuri alt leida piisava kompetentsi auto kordategemiseks, ei leidu kindlasti sobivat peenfiltrit.
2. paigaldada peenfiltri ette läbipaistva kestaga jämefilter (müüakse isegi Prismas, maksab ca 25kr) - see mitte ainult ei säästa peenfiltri sagedast vahetamist, vaid võimaldab teha ka esmast diagnostikat (sodi, vesi, kütuse hangumine, õhuleke jms). Osta kindlasti diisli võrguga filter, mitte papist bensuka oma.
3. paigalda jämefiltri ette veepüüdja. Tegemist on pritsungite rõhuregulaatoriga sarnase kopsikuga, mis mahutab max pool liitrit kütust ja tööpõhimõte seisneb selles, et kütus tuleb peale ja juhitakse ära kopsiku ülemisest servast, vesi on raskem ja vajub põhja. Mõnikord on all ka kraan, kust saab vett välja lasta (teisel juhul tuleb kaas pealt ära võtta vee kättesaamiseks). Keegi ei sõida kunagi ainult täispaagiga ja talvel tekib alati kondentsi, veepüüdja kasutamisel ei jõua ise kah ära imestada, kui palju vett tegelikult süsteemi satub.
4. vaheta peenfiltrit piisavalt sageli - just eelmises lauses mainitud vesi satub peenfiltrisse ja jäätub seal tilkadena, vähendades filtri läbilaskevõimet. Reeglina ei saa mootor piisavalt kütust kätte, pump imeb filtri ja enda vahele vaakumit ning alarõhu tõttu hakkavad kütusest gaasid välja sadestuma (või tekib õhuleke kusagilt), siis on õhk (gaasid) süsteemis ja sellega kaasuvad probleemid. Mõnikord imeb aga filtri katki ning kõik see sodi, mis filtri taga kinni oli, jõuab otsapidi pumpa (=remont). Filtrijamasid aitavad ennetada eelpool mainitud jämefilter ja veepüüdja.

Ferdinandile: Sinu jutust vaidlustaksin hea meelega vaid ühe asja:

Tsitaat:

Lisaks, et vanemad eelpõlemis kambriga diislid ikka ei käivitu küll kui üelsüüte küünlad ei tööta.

Kuna külmaks läks suht äkki, siis võib olla variant et kütus tanklates pole sobiv. Kas talvisel diislil ja talvisel diislil pole vahet? Tundub et paljudel on probleeme.

Mul endal scanial sees oktoobris tangitud Lukoili küte, -16 läks käima nagu naks ja sõitis ilma probleemiteta. Küll aga täna hommikul viskas 2.0 A6 soojusvaheti vahelt tihendid välja, hea et päris tühjaks ei jooksnud kuna käis väljas ca 30 min enne kui avastasin.

Erinevatel kütustel on erinevad standardid ja loomulikult on talvisel ja talvisel kütusel ka vahe. Konkreetsemat infot saab tanklast, igas tanklas peab olema info kütuse oluliste omaduste kohta, ntx kui mina viimati tankisin siis küsisin tanklaoperaatorilt kütuse hangumistemperatuuri. Otsiti välja vajalikud paberid ja sain vajaliku info. Selline info Peab saadaval olema kõigis tanklates.

Eelsoojendusest- minu andmetel enamusel raskeveokitest ja ka paljudel mikihiiremaa autodel igasugune eelsoojendus üleüldse puudub. Ka olen proovinud eelsoojenduseta käivitada kõiki minu kasutuses olevaid sõidukeid, seega julgen väita, et eelsoojendus on siiski käivituse soodustamiseks mitte eeltingimuseks. Mitmetel sõidukitel sh ntx mainitud vw vanematel sõidukitel soojema ilmaga eelsoojendus üldse ei rakendugi, st see eelsoojenduse ülima vajalikkuse jutt on minu arvates täielik BS. Aga kohe homme hommikul taas katsetan auto käivitamist ilma igasuguse eelsoojenduseta.

Kogu minu poolt kirjutatud tekst kuulub vastuvaidlematult ümberlükkamisele konkreetsetele praktilistele kogemustele tuginedes. Minu info on omandatud vaid erinevate diiselautode omanikuna amatöörina kogemusi omandades, paraku on sihukesed kogemused ka tavakodanikule pealesunnitud...

Tegin siis ka katse ja tulemus: auto seisnud nö.põllu peal umbes 15h, välistemperatuur autotermomeetri järgi -14 ja käivitus ilma eelsoenduseta ideaalselt.

Tekib küsimus, et kuidas te seda ilma eelsoojenduseta käivitamist siis ikkagi proovite? Kas ühendate eelsüüteküünaldelt toitejuhtme lahti või käivitate koheselt, ilma et ootaks küünalde tule kustumist? Kui küünaldelt toide tagant lahti ühendada, siis saan aru, et katse annab objektiivse tulemuse, kuid kui kohe käivtada, siis vast mitte, kuna ka starteriasendis on eelsüüteküünlad järgi ühendatud ja kui pikemalt käiata, siis käiamise ajal jõuavad küünlad samamoodi kuumaks minna ja käivitumine toimub endiselt eelsoojenduse abil.

Kunagi sain katsetada enda 2.0D mootoriga (eelpõlemiskampritega) 190 merust, millel ühe küünla läbi põlemisel rakendus avariirežiim, mille käigus lülitati ka ülejäänud küünlad tagant ära. Mootor oli üliheas korras, kuid ilma küünaldeta vajas ikka väääga pikka käiamist. Seda siis veel plusskraadidega.

Tsitaat:

Algselt postitas: vreps Tegin siis ka katse ja tulemus: auto seisnud nö.põllu peal umbes 15h, välistemperatuur autotermomeetri järgi -14 ja käivitus ilma eelsoenduseta ideaalselt.

Oskab keegi soovitada kohta, kus A8 4.0tdi kütusepihusteid remontiga osatakse? Endale näiteks meenus esimesena Karla Auto.

4.0TDI Common rail direct injection, seven-hole nozzles

Lisaks:
Eelsüüteküünaldest pole kasu kui vool nendeni ei jõua. (relee, kaitse)
Aku.... Soovib aegajalt lisa laadimist . Auto generaator ei lae akut lõpuni sõida nii pikalt kui tahes. Pigem säiltab kävitamise hetekel olnud mahu.

Tänud westale pakkumise eest, kuid kahjuks olid asjad juba soolas see aeg.

Läks nii, et kaks pihustit sai remonditud Karla Autos. Eelnevalt Eints mõõtis pihustite tagasivoolu ära ning jõudis tõdemusele, et kahel pihustil on see ebanormaalne. Sai siis pihustid Karla Autosse viidud. Sealt anti mulle telefonitsi mitmel korral tagasisidet, mis toimub. Mõlemal pihustil olid tagasivoolu puksid mitmeks tükiks. Küsisin, et miks selline asi juhtub. Öeldi, et tihtipeale sellest, et kütusefiltrit pole õigel ajal vahetatud. Soovitas filtrit vahetada vähemalt üle ühe õlivahetuse, parimal juhul isegi igal õlivahetusel. Seda seepärast, et common rail süsteemi filter laseb läbi kuni teatud suuruseni osakesi ja kui suuremad osakesed läbi pääsevad, siis need toimivad nagu liivaprits. Ja väidetavalt nii need pihustid otsa saavadki. Kahe pihusti remont ja diagnost maksab kokku Karla Autos ca 2000 krooni. Seda olenevalt, kes millise allahindluse saab (letis on ca 2100 kr). Ühe uue pihusti hind Forssis on tsipa üle 7000 krooni ja Karla Auto pakkus 8200 krooniga.

Nüüd, kui pihustid sai vahetatud, käivitus auto täna hommikul -13.5 kraadiga ilusti. Loodan, et nii see ka jääb.

Tsitaat:

Algselt postitas: ferdinand Minul just arusaam, et õigel ajal vahetamata filter filtreerib oluliselt paremini, eriti just abrassiiv- jm tahkeid osakesi.

Aga mul on siuke jutt. Kuna väga tihti autoga ringi ei sõida siis jäi paaki 20 liitri "suvist" kütust. Nüüd kui siin külma tegi paar päeva tagasi (-13,5* näitas hommikul termomeeter), jäin autoga tee peale. Kütus "hangus ära". Vedasin garaazi sooja, puhur põhjaalla (küte soojemaks paagis) ja tuttava isa valas nõksu diisli lisandit mis pidi selle hangumise vastu aitama. Sain siis auto tööle ja lootsin, et nüüd on okei, lisand sees, enam ei hangu ära. Täna oli suurem sõit ees - jäin jälle teepeale. Filter ilmselt umbes seda parafiini löga.

Kas nüüd ongi siis nii, et filtrivahetus + paak kõrini talvist kütust täis on ainuke, mis päästab?

Filter vahetati eelmise omaniku poolt ära juba mõni kuu tagasi.

''Mul ka selline jama, et vana küte jäi sisse ja hangus. Sõitma hakates sureb mootor välja. Sain auto soojasse garaaži, seisis üle ööpäeva. Siis pika käiamise peale sain käima, tiksus kohapeal oma pool tundi - ja sõitma minnes ikka suri välja. Siis seisis veel soojas päevakese, aga sõita ikka ei saa
Vahepeal proovisin ka uut filtrit, aga muidugi jälle praak, keere tuksis, filtrit külge ei saanudki. Valasin vana tühjaks, täitsin uue diisliga, panin tagasi. Autot normaalselt käima ikka ei saa. Ei teagi, mis saab. Eile õhtul lasin tiksuda oma poolteist tundi. Täna vahetan filtri ära(loodetavasti uus pole jälle praak, viimasel ajal paljudel esinenud) ja siis tahaks sõita ka, krt. ''

MUl oli just 3 päeva tagasi sama jama...Pool paaki suvist oli sees, filtrite vahetus ei aitand, tühikäigul tiksus aga sõitmiseks sellest ei piisand. Enne muidugi ostsin 30 liitrit talvist kütust juurde ja lisasin sinna 2 liitrit benssu. Aitas paagisisese pumba väljavõtt, see oli ikka paksult parafiiniga koos, puhastasin ära korralikult ja nüüd sõidab teist päeva probleemideta.

Kust selle paagisisese filtri kätte saab? Pagasiruumis on paagi peal suur kaas, kolme kruviga kinni, juhe läheb sisse. See lahti ja on kõik kättesaadav? Mul tegemist sedaaniga.

See kaan keera kruvidest lahti..eemaldad pistiku..tõstad kõrvale..siis keerad pumba küljest voolikud lahti. Ja siis keerad selle suure plast rõnga lahti mis pumpa kinni hoiab...ma pidin selle lahti keeramiseks lapuku kruvikeerajaga aitama(lööma), kui see lahti siis tõstad pumba välja ette vaatlikult ja seal all on selline plastik sõel mis tuleb ära puhastada. See sõela osa on ka eemaldatav.Filtrit otseselt seal ei ole.

No nii. Kruvisin siis paagi pealt lahti. Välja tuli taseme andur koos toru ja sõelaga. Ei ole seal mingit pumpa.. Sõel ise oli kergelt mingi lögaga koos, aga lähemal uurimisel selgus, et terve paagi põhi on seda löga täis(parafiin siis vist) ning sõel on lihtsalt seal nii sügaval sees, et kütus ei pääse ligi. Kuna paak oli pilgeni kütust täis, siis läks tükk aega tühjaks saamisega, viimased 7-8 liitrit segasin parafiiniga segamini ja pumpasin selle segu ka välja. Pumpaks sai mootorpaadi mootori kummilohv, millel see pigistatav asi vahel. Nüüd vist tuleb see asi omakorda parafiinist puhtaks saada, muidu on kevadel paadi mootoril hing kinni
Paagis oli peale parafiini veel palju muud prahti ja mustust. Tangitud on peamiselt tanklatest, mõnikord harva ka kanistrist, aga siis on alati olnud lehtri sõel ka vahel, niiet see sodi pidi ainult tankuritest tulema...
Kapoti aluse kütusefiltriga on selline lugu, et eelmine, mis poest sain, ei läinud otsa; vahetasin ära, anti uus, ja see uus ka ei lähe otsa! Kohe mitte üldse ei haaku. Nihkatsiga mõõtes on keere sama, filter sama suur, tihendid samad. Mis pull on? Panin jälle vana filtri tagasi ja auto sõidab.

Ups
Masin ei saanud kütust kätte ................
Puhur kapotti alla ja filter soojaks + paaki kütsuelisandit (on üks nn roheline 1liitine kanku/muidugi mitte kogu täis vaid ütleme üks "paras sorts")
Sai käima lasin natuke kohapeal töödata ja ja kähku nestesse "soome Dislat lisama"
Aha jaa sai muidugi piilutud paaki seal oli vedel valge ollus põhjas aga toru ots puhas.......
Siiani sõidab/töötab

Samalaadse probleemiga ise ka silmitsi oma ühe autoga, paagis suvine küte,küll soome oma aga siiski, hulkusin ise paar nädalat Hamburgis ja auto seisis soomes, nüüd eile hommikul olin suht rõõmus, et käivitus väga hästi, startisin Turust Helsingi poole ja ennäe imet, paari kilomeetri pärast hakkas autol jõud raugema... Läbi häda ja mitme korduva väljasuremise ja taaskäivitamise järal sain sooja garaazi, filter maha- sealt ikka voolas väga erilist valkjat ollust välja, suund Motonetti, sealt uus filter, aga nii jabur kui see ka polnud,asi sinna ei istunud, välimine valts 1-2mm jämedam, vana filter sai ka piisavalt kahjustusi,et seda enam taastada ei õnnestunud, kopp sai ette ja sinnapaika mu auto jäigi ... Nüüd vaja rahulikult mõtelda, kuidas see aparaat sealt sel või järgmisel viisaastakul kätte saada

Külmaga käivitades pöörded kõiguvad umbes 950-1050 seda siis kusagil 15 sekundit. Kunagi ammu lugesin foorumist, et põhjuseks võib olla kütusepumpa ladestunud parafiini taoline ollus? Mille eemaldamine lahendaks ka probleemi. Kahjuks ei suuda enam ühtegi vastavat teemat leida.
1.9tdi 96kw.

96 kw on ju pd mootor ehk siis pumppihustitega.
Lase kuskil juhe järgi panna ning tõenäoliselt saad Sa ka vea teada.
Parafiin tekib kui kütus ei ole hooajale vastav ning nn hangub ning enne võtab ta paagisõela või kütusefiltri kinni kui pumba.

Suuremate külmadega juhtus selline lugu et hakkas õlivardast õli välja peksma esimene kord ujutas ikka korralikult õnneks mitte niipalju et oleks surve ära kadunud. esmaspäeval enam välja polnud ajanud aga varda oli ikka pesast välja tõstnud. Kontrollisin karteri tuulutust aga sealt liikus õhk normaalselt. rohkem ei oska nagu midagi teha. ja tundub et häda tekib just suuremate külmadega. on kellegil veel juhtunud? või oskab keegi mingit lahendust pakkuda?

Kuna olen uus diisli omanik siis ka küsimus teile targematele inimestele.
Kui kül ilm on max külm proovida autot käivitada ? kas on tõsi et -25 tark ei käivita diislit ?
Samuti küsimus.siiamaani poolest pöördest niiöelda käivitunud.eile esimene kord sain alles 2 korrast käima.
Kas ma pean midagi juurde panema sellise külmaga oma autole? mingid abivahendid,õlid misiganes ? iga inf hea,sest ei tahaks käiata autot ja pärast teada,et oleks pidanud mingeid lisasid juurde valama.
Ise olen aru saanud kui mootor hea ja käivitub siis pole vaja lisasid,kuid see on oma arusaamine mis ei pruugi õige olla sugugi.
Nii et paluks targematelt sõna

Tsitaat:

Algselt postitas: SaashV Kuna olen uus diisli omanik siis ka küsimus teile targematele inimestele. Kui kül ilm on max külm proovida autot käivitada ? kas on tõsi et -25 tark ei käivita diislit ? Samuti küsimus.siiamaani poolest pöördest niiöelda käivitunud.eile esimene kord sain alles 2 korrast käima. Kas ma pean midagi juurde panema sellise külmaga oma autole? mingid abivahendid,õlid misiganes ? iga inf hea,sest ei tahaks käiata autot ja pärast teada,et oleks pidanud mingeid lisasid juurde valama. Ise olen aru saanud kui mootor hea ja käivitub siis pole vaja lisasid,kuid see on oma arusaamine mis ei pruugi õige olla sugugi. Nii et paluks targematelt sõna

Tsitaat:

Algselt postitas: Hannespoiss Tsitaat: Algselt postitas: SaashV Kuna olen uus diisli omanik siis ka küsimus teile targematele inimestele. Kui kül ilm on max külm proovida autot käivitada ? kas on tõsi et -25 tark ei käivita diislit ? Samuti küsimus.siiamaani poolest pöördest niiöelda käivitunud.eile esimene kord sain alles 2 korrast käima. Kas ma pean midagi juurde panema sellise külmaga oma autole? mingid abivahendid,õlid misiganes ? iga inf hea,sest ei tahaks käiata autot ja pärast teada,et oleks pidanud mingeid lisasid juurde valama. Ise olen aru saanud kui mootor hea ja käivitub siis pole vaja lisasid,kuid see on oma arusaamine mis ei pruugi õige olla sugugi. Nii et paluks targematelt sõna Kui mootor ja aku korras siis anna aga minna. Minul eelmisel aastal oli iga ilmaga paugupill - sellel aastal tuleb aga akut vahetada. Kui külma 25+ siis 200 m kaugusele poodi minekuks pole tõesti mõtet käima panna - muudel juhtudel kasuta ikka Eelmisel aastal ei kasutanud ühtegi kütuselisandit, eile panin esimest korda kütuselisandit mis peaks külmakindlust tõstma - aga jah, väsinud akuga see ei aita

Ei ole mingit kütuselisandit tarvis kui on ikka normaalne kütus. Mulle on jäänud mulje, et õli mõjub külmal ajal hästi, nii pumba tervisele kui ka käivitumist soodustavalt, osad siin kasutavad ntx 2 taktilise õli, külmaga võiks ehk pisut rohkem panna, samas eks mistahes lisandite kasutamine on ikka omal vastutusel.

Juhtus hoopis nii,et käima ei saanud.Proovisin mingi 3 korda päeval.Kuulsin vastu vaid kuidas aku hakkas piinlema.Nüüd paar h tagasi sai proovitud veel ja tundub,et peab homme aku laadima panema.Oleks pidanud eile vähe rohkem liikuma autoga,seisis pmst eilsest hommikust saadik

Probleemiks pole ei "osakeste" suurus ega ka viskkoossus vaid ebapiisavad määrimisomadused, eriti sellise külmaga.

Mida sa pumppihusti juures õliga määrid?

Ise lisan ka kahetakti õli oma traktorile, kuid pole liitrit päris pannud. Ei näe nii suureks koguseks lihtsalt vajadust. Hetkel pagassis lutipudel (250ml), selle valan sisse ühe paagitäie kohta.

Tsitaat:

Algselt postitas: ferdinand Tsitaat: Algselt postitas: A4Audi Mida sa pumppihusti juures õliga määrid? Pihustit. Nagu juba ütlesin on igaühe enda asi kuidas ta oma autosse suhtub, st loomulikult ei ole mistahes lisandid kohustuslikud. Lugedes-kuuldes neid pumppihustiprobleeme ma arvaks, et need eriti tundlikud kuiva kütuse suhtes.

Tere.
Probleem siis järgmine et a6 c5 kerel 2,5tdi 132kw mootoril ei rakendu eelsüüte küünlad ehk siis ei tule voolu peale.
mõtlesin kontrollida releed aga eitea kus see asub ehk saaks keegi vähe täpsustada seda
muidugi võite pakkuda veel vigu mis võivad tekitada sellist probleemi.
tänades Renee

Temperatuuri andurid võivad probleemi tekitada. Kui käima läheb, siis käib ilusti? Kuidas kütusekulu on?

soojast peast teeb pool põõret ja käib aga just külmast


***
Märkus moderaatorilt: "Kuna kasutaja ei ole vaatamata varasematele märkustele asunud järgima foorumi reeglite 3. punkti, on kasutaja postitusõigus peatatud!"

Kus seda kuiva diisel autokütust müüakse, olen huvitatu? Lennukipetrool ei huvita.

Vene kütus määrib rohkem, kuid seal seoses väävliga omad probleemid.
Eesti kütus on kuivem just tänu väävlisisalduse vähesusele.

Venemaalt toodud diisel autokütus küll haiseb teist moodi põlenud kujul ja kuivus-määrimis omadustelt ei ole ma spetsialist (vaevalt siin keegi on). Kuid kütus ise jätab riietele, kätele jne. vee pinnale väga rasvase jälje. Diiselkütusest läbiimbunud vatijope on igatahes väga rasvane ja ära ta ei upu . Siit tulenevalt milleks lisada 2taktõli, kui võiks segada nn."kuiva" diisel autokütust nimetame legaalse normaalse diisel autokütusega sama teeb välja. Vahekordade % saab iga mees ise otsustada. Nüüd vist neid keemiakontserne enam vanades loomalautades ei eksisteeri, kadunud on ka nn."kuivuse" probleem. Eks ta ole, jõudsid auto osta jõua ka korraliku autokütust osta.

Tsitaat:

Algselt postitas: pontu Eks ta ole, jõudsid auto osta jõua ka korraliku autokütust osta.

Tsitaat:

Algselt postitas: ferdinand Tsitaat: Algselt postitas: pontu Eks ta ole, jõudsid auto osta jõua ka korraliku autokütust osta. Kõlab umbes selliselt, et "jõudsid eestimaal sündida, jõua ka enesele süüa osta", ehk siis üdini lollakas sõnakõlks mu arust. Paljudele on auto omamine ja "piraatkütuse" hankimine rohkem ellujäämise küsimus. Ühistransporti meil ju väljaspool Tallinna praktiliselt ei eksisteeri.

Tsitaat:

Algselt postitas: pontu Tsitaat: Algselt postitas: ferdinand Tsitaat: Algselt postitas: pontu Eks ta ole, jõudsid auto osta jõua ka korraliku autokütust osta. Kõlab umbes selliselt, et "jõudsid eestimaal sündida, jõua ka enesele süüa osta", ehk siis üdini lollakas sõnakõlks mu arust. Paljudele on auto omamine ja "piraatkütuse" hankimine rohkem ellujäämise küsimus. Ühistransporti meil ju väljaspool Tallinna praktiliselt ei eksisteeri. Pole midagi lollakas sönakölks. Pigem näita see seda, et puutakse näidata end sellena kes sa ei ole. Ei propageeri piraatkutuse ostmis ja ega selle osakaal "turul" pole kuigi suur. Lihtsalt milleks puuda hupata ule varju, kui jaksu pole. Käed vast ka siin olijal sundides kuljes ja pole hiljem p#rs#st välja kasvanud, kui on siis oleks aeg hakata elama. Neid 3 ja 5L kaupa tankijaid kullalt nähtud ja pärast parklanurgas vöi bussipeatuses seismas, nii palju siis uhistranspordist. Ps. Vabandust, pole köiki täppidega tähti, möni närviline ei ela seda yle. Kas nuud on parem? Väike lisa ule varju huppamisest : http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/fotod-aita-tabada-tallinnas-ja-harjumaal- tegutsenud-kutusevaras.d?id=67652175

Mis juhtub diiselkütusega, kui öues on karmid miinuskraadid.

Link on aegunud, aga jätame igaks juhuks info alles - ehk keegi leiab töötavana err'i arhiivist üles.

Ei hakanud uut teemat tegema, sest neid on kindlasti palju siin.. mõtlesin , et kirjutan siia.

Täna juba öösel näitas -15*C ja täna kella 2 aeg päeval oli kaunis -11*C.
Proovisin siis käima panna.. läks käima esimese korraga, aga toredasti lämbus alguses.. (võibolla on ikka küttesüsteemis veel õhku... peab sõitma minema).

Pool paaki on kütust täis ja plaan on minna panna ta täis. Siit ka küsimus.. kas oleks mõistlik juurde lisada mingit toredat lisandit, mis määriks kenasti ja ei laseks kütusel želeeks minna? Garaazi kahjuks pole ja auto on suhteliselt lageda platsi peal. Eelsüüteküünlad on kõik korras ja aku on ka kobe.

Suvist? Oh ole nüüd.. kes suvist veel kasutab. Ikka talvine Statoili oma.. viimase kuuga pea 2 korda täitnud juba.

@KMA4: Täitsa huvitav toode ja üllatavalt odav.. ma ostsin korra mingi imeliku pudelikese €4 eest, ei aidanud midagi. Tänan lingi eest ka.

Mis on kõige humoorikam selle teema juures on, et ma just paar päeva tagasi lasin uue panna.

Täna kolmanda korraga läks käima.. Tundub ikka, et filtris on ikka õhk või mingi asja pärast ei taha kütet peale vist tulla.. (ei tea, pakun).
Kui aga käima läheb, siis nurrub nagu kiisu Võibolla on asi akus ka.. väikseid otsi on saanud sõita, viimasel ajal, väänet ehk jääb väheseks. Veidi alla 10V tuleb ära..

Kui süüde sees on sul 10v enne käivitamist, siis on aku surnud, mõttetu midagi käivitada.
Normaalne pinge on 11 ja sealt üles ja seda nii, et süüde sees, tuled põlevad ning kliima möllab (seisva mootoriga).

Tere,

Praeguste külmadega on ka minu auto käivitus kannatama hakanud. Autoks A4 2,5TDi, 120kw, 2004a.

Esiteks eelsüüte tuli põleb armatuuris ca 10seki. Seejärel külmalt käivitades esimese korraga ei veagi käima ära, lubab, aga käima ei lähe. Teise või isegi kolmanda korraga lõpuks läheb tööle, mille käigus tuleb päris korralikult tossu sumpsist. Lisaks on esimesed sekundid kuulda ka märkimisväärset klõbinat mootorist kui lõpuks tööle läheb.

Jah, aku võib nõrk olla, aga kas on ainult sellest mure. Või on eelsüüteküünlad suremas?

Foorumi teel eelsüüteküünlaid kontrollida ei saa kahjuks. Pead ikka mõne remondikoha poole pöörduma koos masinaga, kus need lihtsalt üle kontrollitakse ja vajadusel ära vahetatakse.
See, et tuleke armatuuris põleb ei tähenda reaalselt seda, et ka midagi kapoti all enam töötab. PS! Neid pole mõtet vahetada ühe kaupa, vaid terve komplektiga, et asjast ka midagi kasu järgmiseks talveks oleks.

Tere, küsiks ka siit teema alt, et miks A6 C4 AAT 85 kw diisel üle -15 kraadise külmaga kuidagi käima ei taha minna. Kui -10 kraadi väljas oli, siis veel läks. Eelsüüteküünlad korras, vool peale tuleb(lisatud ka nupp küünaldele), süüde 5 - 6 kraadi varajane, küttekogus ca 3 mg. Aku korralik, piisava käivitusvoolu ja mahutavusega, proovisin ka uue akuga, muutusi ei olnud. Sai ka akulaadija lisaks pandud, natukene käis mootor erksamalt aga mitte palju. Ise kahtlustangi starterit, sest mootor käib liiga uimaselt ringi justkui, vahepeal lubab aga käima minna ei jaksa. Soojalt ei jaksa starter samuti väga reipalt nagu ringi käia. Suvel sai starter teise kasutatud starteri vastu vahetatud ning siis sai ka rullikud määritud. Ainuke asi mis aitab on blokisoojendus, tunnikesest piisab et käivitub ja seda üpris kergelt, ehkki käega katsudes pole blokk jõudnud veel soojakski minna. Lisaks on pandud üks kaabel mootori ja kere vahele massiks ja siit ka teine küsimus, et kus nö originaal massiühendus asub? Ei ole suutnud veel leida.

Starter loeb ja õlist oleneb ka

Originaal massiühendus peaks olema kõrvalistuja poolse mootorikäpa küljes. Kas küünlad on uued või on lihtsalt mõõdetud, et toimivad? Mõnikord on mõõtes küünlad terved aga reaalselt lähevad punaseks liiga kaua või ei hakka punaseks minema päris otsast. Kui kellegil vaja, siis mul üks komplekt uusi Boschi küünlaid üle AAT/AEL motole.

Õli on hetkel sees 10 w 40 poolsünt, kas peaks proovima äkki 5 w 40 õliga? Praeguste -10 kraadi juurde jäävate külmadega käivitub üpris kergelt õnneks. Küünlad ei ole uued, kuid olen testinud 12 volti küünlaotsale andes(säristab kui on korras) ja mõne olen ka maha keeranud ja vaadanud, et kas läheb punaseks nii nagu peab, tundub et on korras. Kas oleks mõtet proovida ka uusi küünlaid? Tavaliselt on nad mul olnud kas mittetöötavad või korras. Käivitudes natukene pöörded alguses kõiguvad, kuid kõik silindrid on järgi, seega kõik küünlad võiks nagu korras olla.

Õli võib ka paksuks minna ja ei pruugi sellepärast tõmmata piisavalt kiiresti ringi, et käima läheks.
Panen õli tabeli ka mis temperatuure kannatavad.
Tabel